Vahel mõtlen ma naistest. Jah, sellestsamast usside soost, kuhu isegi
kuulun. Mõtlen kui odavaks oleme ennast teinud, justkui turukaubaks.
Aina hõikame ostjaid ligi, aina pakume. Küll ajakirjadesse oma murtud südant puistama, et kuidas ikka mees plehku pani ja kuidas ta alimente ei maksa. Küll iga pesupulbrit, kempsulõhnastajat ja mensilappi oma isikliku näopildiga ilmestama. Küll isukalt õppima, kuidas end naiseks nihverdada. Sest kes meist poleks lugenud nõuandeid, kuidas täpselt mehele silma ja suhu vaadata, kui palju talle tisse näidata ja nurruvat häält teha, et kutt hoovi tõmmata. Ja niisugune teave müüb, oi kuidas veel!
Kõige rohkem ärritab mind aga seejuures virin, et neid (meid) liiga vähe valitsuses on. Et kui seal rohkem naisi oleks, vaat siis alles valitseks headus ja inimestest hea meel. Kusagil avaldati isegi arvamust, et siis kaoksid sõjad ära. No andke andeks! - seda ei usu ju rinnalapski. Mõnigi kord mõnel naisteseltskonna virisemiskoosolekul olen mõelnud püsti tõusta ja öelda: naised, jätkem see unistus naiste juhitavast isamaast. Seda asja on terve ajaloo jooksul paljudes riikides proovitud, tihtipeale lihtsalt sugudevahelise võrdsuse näitamiseks, aga ikka ja jälle ohjad meestele tagasi antud. Intriigid on üle pea löönud. Aga kus sa julged tõusta ja öelda - põrmuks tehakse.
Enne valitsuse vallutamist katsugem esiotsa madalamad tipud klaariks teha - olen ma mõelnud. Aga ei jaksata ju sedagi. Miks siis muidu kõik tuntumad peanäitejuhid, rezissöörid ja peadirigendid on mehed? Miks kõik tuntumad kirurgid on mehed? Miks Tallinna ja teiste linnade parimate keskkoolide direktorid ja ülikoolide rektorid on mehed? Miks kõik (no olgu mööndustega: enamus) väärtkirjanikud on mehed? Heliloojate rõhuv enamik on mehed? Pagan võtaks, isegi üdini naiseliku kokaameti juhtfiguurid (pardoon, Maire Suitsu - mu iidol - välja arvatud) on ju mehed! Ja kui hakatagi siis tasapisi vabariigi juhtlammaste poole kiikama, siis... needki on jäärad (heas mõttes), st k õ i k maavanemad ja peaaegu kõik linnapead on mehed.
Vahel leidub pressis pilte, kus juhtumisi peal daam koos härraga. Mees seoke loomulik ja ehtne, aga kus beib! - suu võltsnaeratusest peaaegu kukla taha veetud. Miks siis sina nõndaviisi oma purihambaplomme näitad? - küsisin kord ühelt tuntud tuttavalt naisterahvalt.Tema vastas: fotograaf käskis. Kas meest ei käskinud? Einoh, mehed on... mehed on mehed, piuksatas ta hämmeldunult. Nõnda arvan minagi: mehed on mehed, laskem neil küllap juba looduse poolt määratud ameteisse jääda.