Eetika "tasemed"

See, millised mõtted inimesel pähe tulevad ja milliseid tegusid ta on võimeline tegema, sõltub tema meeleseisundist (ja sellele vastavast eetikatasemest). Tinglikult oleksid eetikatasemed järgmised:

TASE 5
Ants näeb, et Juhanil on üks tore asi. Ants varastab selle kõhklemata.

TASE 4
Ants näeb, et Juhanil on üks tore asi ja mõtleb: "Ma tahaksin seda endale, aga ma ei tohi varastada, sest muidu saan karistada."

TASE 3
Ants näeb, et Juhanil on üks tore asi ja mõtleb: "Ma tahaksin ka seda endale, kuid varastada ei oleks õige."

TASE 2
Ants näeb, et Juhanil on üks tore asi ja mõtleb: "Ma tahaksin ka seda endale, kuid kui ei saa, pole ka midagi katki"

TASE 1
Ants näeb, et Juhanil on üks tore asi ja tunneb: "Tore, et tal see on, tal on sellest palju kasu".

Veel üks metafoor

Piltlikult võiks öelda, et eetikatase on inimese "operatsioonisüsteem". Ehk siiski selle vahega, et inimene saab oma operatsioonisüsteemi elu jooksul ise muuta, arvuti mitte. Kui kasutusel on "Windows", siis sellega on ka piiratud see, millliseid programme on võimalik kasutada (ehk milliseid tegusid on võimalik teha).

Mõtlemine ei ole tavaliselt seotud vahetu tajumisega sellest, mis on, vaid inimese enda poolt käivitatud "otsing andmebaasis" (mälus - "kõvakettal"), kuhu on registreeritud eelnevalt antud hinnangud ja vastavalt nendele "saadud kogemused".

IQ-d, mida arvutitermineid edasi kasutades võiks pigem pidada protsessori kiiruseks. Protsessor on arvutis lihtsalt üks jubin, mis teeb vahet erinevate arvude vahel ja sooritab tehteid ning teda ei ole mõtet tulemuse seisukohalt tarkvarast rohkem tähtsustada. Arvuti, millel pole tarkvara, ei oska oma protsessoriga eriti palju peale hakata. Ka kõrge IQ-ga inimesed võivad teha väga ebaeetilisi, vahel ka rumalaid tegusid.

Kui teises inimeses "operatsioonisüsteem" (ja / või selle "versioon") ära tunda, on selge, milliseid tegusid temalt oodata võib.